Maheda talveilma tõttu vähenes elektritarbimine Eestis, samas kui siseriiklik toodang kasvas. Enam kui kolmandik Eesti elektritoodangust läks ekspordiks.
Põhja- ja Baltikumi piirkondades kasvas elektritarbimine vaid Leedus. Baltikumis kasvas elektritootmine lisaks Eestile ka Lätis. Läti toodang suurenes hüdroenergia najal, mida soodustas mullusest tunduvalt veerohkem kuu.
Põhjamaade elektritoodangu vähenemise oluliseks mõjuriks saab lugeda mullusega võrreldes madalamat hüdroreservuaaride täituvust, olles jaanuarikuu lõpu seisuga 53% maksimaalsest.
Eesti ja Läti ristlõikel esines ülekandevõimsuste piiranguid seoses hooldustöödega Loode-Venemaa ja Läti elektri-süsteemides. Tänavu jaanuaris korraldati Eesti ja Läti piiriüleste liinide ülekoormuse likvideerimiseks vastu-kaubandust kokku 5 tunnil. Tehingute kulu Eleringi jaoks moodustas mõlema süsteemihalduri jaoks 6268 eurot. Eesti ja Soome ristlõikel ülekandevõimsuse piiranguid jaanuarikuus ei rakendatud. Elektriülekanne Leedu ja Rootsi vahel oli häiritud perioodil 18. -25. jaanuar seoses NordBalt merekaabli avariilise väljas-olekuga.
Jaanuarikuu Eesti elektrisüsteemi ebabilansimahust kaubeldi 34% Baltikumi keskmise Elspot hinna alusel, seejuures esines Balti riikide vahel ebabilansside süsteemiefekti 72% ajast. Baltikumi ühine avatud tarne oli 75% ajast bilansienergiat eksportiv ning 25% ajast bilansienergiat importiv.
